Õppematerjali koostamine

Loodud õppematerjal asub siin.
Õppematerjal on kasutamiseks bioloogia ja kunsti tunnis.

Kodutöö juhendi leiab siit.

Rubriigid: Digitaalne õppevara | Lisa kommentaar

Kaitstud: Magistritöö sissejuhatus

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Rubriigid: Magistritöö seminar I

Neljas teema: digitaalne õppevara nutiseadmetele

Neljas kodune ülesanne keskendub õppematerjalide koostamisele nutiseadmetele.
Antud ülesannet üritasin teha selliselt, et annaks lühidalt ülevaate sellisest rakendusest, mida veel kirjeldatud pole.

Leidsin soomlaste poolt arendatud õuesõppeks mõeldud rakenduse Seppo, mis tundus esmapilgul huvitav.Screen Shot 2017-04-03 at 20.22.05
Screen Shot 2017-04-03 at 20.29.13

Seppo töötab kõikides nutiseadmetes ja ei vaja allalaadimiseks eraldi äppi vaid töötab veebibrauseris ja ka offline’s.
Screen Shot 2017-04-03 at 20.23.11

Sisselogimisel on kaks võimalust: login as a player ( õpilane) või login as a instructor (õpetaja). Pakutakse ka trial versiooni, kus saab katsetada tasuta.
Screen Shot 2017-04-03 at 21.58.40Ma ei hakanud hetkel mängu looma, sest järjekordselt tuli luua uus kasutaja, koos paroolidega ja see tundus mulle hetkel ebavajalik. Eesmärgiks on pigem tutvustada ja suunata teisi antud rakenduse juurde.

Lühikese ülevaate rakendusest annab järgmine video:

Teiseks heitsin pilgu peale rakendusele ClassDojo

ClassDojo ei ole küll õppematerjalide koostamise rakendus, kuid ta jäi mulle silma, kui vajalik rakendus algklassiõpetajatele. ClassDojo on õpilaste käitumise juhtimise rakendus. Seda on võimalik kasutada jooksvalt tunni jooksul, jagades õpilastele punkte aktiivse või passiivse osalemise eest tunnis. Positiivne on, et rakendust saab kohandada emakeelseks ja õpetajal on võimalus ise lisada juurde valikuid, mille eest ta õpilasele punkte jaotab ja kui palju.

Samuti saab kutsuda antud rakendusega liituma ka vanemaid, et nad saaksid jälgida oma lapse edusamme koolis. Selleks saadab õpetaja kutse emailile.

Samuti saab õpetaja laiali saata 7. leheküljelise tutvustava kutse, tutvustamaks antud rakendust, kus on kirjeldatud rakenduse vaateid lapsevanemale ja õpilasele.

Rakenduse kasutamine on tasuta, seda saab siduda ka oma nutitelefoniga, et vajadusel ka ilma arvutiekraanita punkte lihtsa näpuvajutusega lisada. Logida saab sisse Google’i ja Facebooki kontoga.

Hetkel kasutatakse õpetajate poolt paberile tehtud tabeleid, kuhu märgitakse erinevaid tähiseid tunnis osalemise aktiivsuse eest. Antud rakendus aga lubab teha sama asja veebipõhiselt, mis on vajadusel kättesaadav nii lapsevanemale kui õpilasele kodus, selle põhjal saab teha statistikat nii kogu klassi kui ühe õpilase põhjal. Programmi põhi on küll ingliskeelne, kuid kõik hinnatavad tegevused saab tõlkida lihtsasti ka eestikeelseks, seeõttu on see kindlasti ka õpilastele mõistetav.

Minu katsetuse käigus loodud klass:

 

 

Lõpetuseks…..
Tasub uurida, millega tegelevad meie Põhjanaabrid: KOKOA Agency

Rubriigid: Digitaalne õppevara | 1 kommentaar

Magistritöö seminar

Esimene kodutöö

Juba ülikooli õppima tulles oli mul selge, et magistritööks võiks olla midagi praktilist, millest oleks kasu ka õppetöös. Töötan keelekümblusklassides ja koolis on kasutusel keelekümblusmetoodika ning esimeseks ideeks on olnudki luua digitaalset õppevara. Rääkides heade kolleegidega, siis on nad nõus, et luua võiks õppevara või mängu, mis toetaks õpikut, sest hetkel on põhiliseks abimaterjaliks töövihik. Õpik on jaotatud teemade kaupa, mis tähendab, et iga teema kohta võiks olla õppevara, mis arendaks nt sõnavara. Õppevara võiks olla loodud 3. klassi õpiku, Tere, maailm! põhjal.
Hetkel on loodud interaktiivseid õppematerjale, mille olemasolust polnud mul tänase päevani aimugi ja näha on, et antud õppematerjali pole edasi arendatud.
Rääkides oma ideest Innoves, Keelekümbluskeskuses, siis pakuti esimese mõttena nende poolt, et võiks teha uue kodulehe Keelekümbluskeskusele. Toetati ka minu mõtet.

Teadusartiklid:
1. Academic achievement of students in dual language immersionhttp://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/full/10.1080/13670050.2016.1214675

2. Digital Games in Education
The Design of Games-Based Learning Environments
http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/pdf/10.1080/15391523.2007.10782494?needAccess=true

3. Digital games and learning: a study of preservice teachers’ perceptions
http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/21594937.2013.817105

4. Game-as-teacher: Modification by adaptation in learning through game-play
http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/abs/10.1080/18377122.2011.9730348

Muud materjalid:

Muud materjalid:
1. Keelekümbluse teooria ja metoodikahttp://www.cs.tlu.ee/filcore/wp-content/uploads/2012/05/Keelekümbluse-teooria-ja-metoodika.pdf

2. Varane keelekümblus, eesti keel kui teine keel ja muukeelne laps eesti koolis : teooria ja praktika / Ülle Rannut

3. Interaktiivsed õpiobjektid varajase keelekümbluse kontekstis : magistritöö http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/2010_kevad/olga_antriainen_magistritoo.pdf

4. Multimeediumipõhiste õpiobjektide koostamine. Magistritöö
http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/magistri_tood/kevad_2008/Sirle_Budris/Sirle_Budris_Magistri_Too.pdf

5. Keelekümbluse aastaraamat- 15 aastat keelekümblust. http://www.innove.ee/UserFilesÜldharidus/Keelekümblus/15aastat_keelekymblust_veeb.pdf

6. Keelekümbluse käsiraamat. http://kke.innove.ee/images/failid/pdf/muud_failid/Keelekumbluskasiraamat.pdf

Rubriigid: Magistritöö seminar I | 1 kommentaar

Kolmas teema: Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Kolmanda teema kodune ülesanne: lugeda ja katsetada.

Varasemalt mul endal oli vähe kogemusi veeb 2.0 vahenditega õppematerjalide koostamises. Nüüd, seoses oma õpingutega, olen kokku puutunud mitmete ja võimalusterohkete õppematerjalide koostamise vahenditega. Üks kogemusi, mis mul enne õpinguid puudus, oli blogi pidamine. Seoses tööga, otsides erinevaid õppematerjale, olen kokku puutunud WordPress´i, mida isegi kasutan ja mille kasutamist veel jätkuvalt õpin, Blogger´i ja Weebly´i baasil loodud õppematerjalidega. Üks tore ajaveebi lehekülg, mis tehtud Weebly´s ja mis annab lühikese ülevaate kunstiajaloost on Kunstiabi. Mis mulle meeldib, et Weebly leheküljed on hästi vaadeldavad ka nutitelefonis.
Interaktiivse loomise vahenditest kasutan aktiivselt YouTube´I, sest seal leidub palju erinevaid videosid, õpetamaks erinevaid kunstitehnikaid või ülevaateid kunstiajaloost. Miinuseks on videote rohkus ja sealt just selle õige/sobiliku materjali leidmine. Väikeseks miinuseks võib pidada seda, et valdav enamus materjale on inglisekeelsed, aga siin jookseb sisse keeleõppimise roll, mis on positiivne. Vähemal määral kasutan Vimeo´t ja Slideshare´i.
Tänu sellele kodusele ülesandele olin sunnitud rohkem otsima, kas leidub veel õppematerjale, mis mõeldud kunsti õpetamisele. Leidsin mõned õppematerjalid/ abimaterjalid, millest mul aimugi polnud, mis on koostatud Prezi´s ja Quizlet´is. Huvi hakkas mulle pakkuma Quizlet, milles katsetamise eesmärgil koostasin lihtsa sõnavara ülesande värvide tundmises. Mis mulle, kui esmakordsele kasutajale meeldis, oli konto sidumine Google kontoga, mis praegusel parooliajastul ei tähenda uue salasõna meeldejätmist. Ilus, tore. Edasi selgus, et kui tahan õpetajana kasutada rohkemaid võimalusi, nt jälgida õpilaste tööprotsessi või lindistada oma häält ja õpilased saavad seda kuulata, siis ma pean kukrut kergendama, sest lisavarustus on tasuline.Capture1
Materjali koostamine Quizlet´s on lihtne ja arusaadav ning kindlasti on antud vahend suureks abiks mõistete ja sõnavara õppimisel, lisada saab ka audiofaile, et kuulata hääldust. Capture2
Meeldivaks ja huvitavaks, minu jaoks, tegi quizlet´I see, et ta pakkus mingi konkreetse teema õpetamiseks, õppimiseks ja kordamiseks erinevaid meetodeid nagu test või mäng. Capture3

Lühidalt võib öelda, et avastamist ja katsetamist on veel palju.

Rubriigid: Digitaalne õppevara | Lisa kommentaar

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Ülesandeks oli tutvuda lugemismaterjaliga “Sisupakettide koostamise vahendid”, valida SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend, katsetada selle abil lihtsa õppematerjali koostamist, eksportida õppematerjal SCORM sisupaketina ning importida Moodle’i kursusele.

Kuna mul puuduvad senimaani igasugused kokkupuuted SCORM sisupakettide koostamise vahenditega, siis tuli otsustada ja peaaegu pimesi valida, millist vahendit kasutada. Otsustasin Xerte Online Toolkits kasuks.
Nagu uute vahenditega ikka, olgu see kasvõi tehnika vidin, püüan hakkama saada ilma manuaalita, katseeksitus meetodil. Ka Xerte’s püüdsin hakkama saada nö oma jõududega, kuid mitte kaua. Suureks abiks oli kodutööga kaasas olev juhend, mille abiga sain parema ülevaate Xerte võimalustest.

Mulle meeldis katsetada Xerte’t ja Aja möödudes tekkis hasart erinevatest võimalustest, kuid nagu ikka, iga uue õppimine on aeganõudev.
Oma töös katsetasin, kuidas:
• Lisada teksti
• Pilte
• Erinevaid linke
• QR koodi
• YouTube’i videosid
• Slideshow’d

Samuti katsetasin, kuid ei lisanud oma õppematerjali hulka, kuidas:
• Lisada PDF file’i
• Mängu- poomine
• Mälumängu

Mis muutus tüütavaks, oli see, et iga kord, kui sai lisatud/ katsetatud uus materjal, ei töötanud PLAY nupp eelvaate režiimil, mis tähendas, et pidin kodulehel leida PLAY nupu, mis tähendas lisaliigutusi.
Muidugi sisaldab Xerte veel teisigi mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas õppematerjali efektiivsemaks ja atraktiivsemaks muuta. Minu jaoks oli see väga motiveeriv kogemus, mistõttu ei oska ma ühtegi miinust antud vahendi kohta öelda.

Rubriigid: Digitaalne õppevara | Lisa kommentaar

Esimene teema: digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid.

Kodutöö nr 1

Ülesandeks oli läbi lugeda ja tutvuda eestikeelse lugemismaterjaliga “Sissejuhatus digitaalsesse õppevarasse” ja valida õppematerjalide repositoorium ning tutvuda selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega minu õpetatavas või mind huvitavas aines.

Alustuseks, mis on õpiobjekt? Antud mõistel on mitmeid definitsioone, millest esimene pärineb aastast 1992. Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel järgmised mõisted: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Veebis googaldades sõna “õpiobjekt”, leiab sõnale tähenduse, kui terviklik, erinevates õppekonteksitides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.

Digitaalsed õppematerjalid on leidmas meie koolides aina rohkem kasutuspinda, sest nad lihtsustavad paljustki õpetajate tööd ( ei pea alati ise hakkama leiutama, taas, jalgratast). Raskeks aga muudab vajalike materjalide leidmine veebist. Loodud on küll spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide kogumiseks, hoidmiseks ja jagamiseks ( repositooriumid), kuid kas kõik materjalid koonduvad kokku just sinna? Paljud õpetajad peavad oma blogisid, nt klassiblogid, konkreetse klassi tegevustest, õppematerjalide blogid, kuhu pannakse üles enda loodud õppematerjalid, ja need materjalid ei leia kohta repositoorimis, mis tähendab, et nad ei pruugi jõuda suuremale auditooriumile. Loodetavasti tulevikus kogunevad kõik õppematerjalid kindlatesse repositooriumidesse, et oleks lihtsam leida teiste poolt loodud materjale. Selleks peavad õpetajad olema julgemad ka jagama materjale.

Enda töös puutun palju kokku veebikeskkonnaga Pinterest. Arvan, et tegemist on ühe materjalide kogumiga ehk repositooriumiga. Pinterestis on võimalik kokku koguda ja jagada pilte, fotosid, tekste ning videosid. Endale vajalikke materjale võib leida konkreetse märksõnaga otsingumootori abil. Samuti saab luua erinevaid kategooriaid vastavalt oma huvidele ja hobidele ning antud kategooria postitused kuvatakse nö uudistevoos.
Igaühel on võimalik teha endale kasutajakonto, logides sisse facebooki või google’i kontoga. Nagu sotsiaalmeediale kohane on siingi võimalik igale üles riputatud materjalile panna like’e või jagada sõpradega ning endale huvipakkuvamad salvestada.
Kuidas aga kasutan Pinteresti oma töös? Kunstiõpetajana kogun ma siit kokku huvitavaid ideid teemade kaupa, nt perspektiiviõpetus, tähtpäevadega seotud teemad või kindlad kunstistiilid. Kindlad tunni kirjeldused Pinterestis puuduvad, kuid antud piltide järgi saan ise kohandada teemasid vastavalt vajadusele, kooliastmele, klassile ja tehnikale. Selline vabadus mulle meeldib, sest saan vajadusel ise muuta ülesandeid. Ideid leian otsingumootori abil, kirjutades märksõnu teemade või kooliastmete kaupa. Pinterestist saan edasi liikuda ka materjali postitanud inimese tehtud kodulehele või blogile, kus võib leiduda veel lisaks erinevaid materjale, ülesandeid ja häid ideid, mida saan edukalt ära kasutada oma töös.

Kokkupuuteid on mul olnud veel Eesti Tööõpetajate Seltsi kodulehega, kus on üleval erinevad õppematerjalid juhenditega. Tööjuhendid on üles riputatud ülesannete kaupa mingi kindla eseme meisterdamiseks. Ülesannetes on konkreetselt ära seletatud ülesande sisu, koos materjalide valiku ja töö käiguga. Siingi on õpetajal võimalik ise kohandada ülesandeid vastavalt kooliastmele ja õpilaste vajadustele ning oskustele. Kahjuks ei ole antud materjale pikka aega täiendatud. Samuti saab ideid koguda ka õpilasteööde galerii alt.

Oma materjalide jagamine kolleegidega käib hetkel veel mitte digitaalselt. Valmis tööde näidised ning erinevad töölehed kogutakse õpimappidesse ning antakse käest kätte, õpetajalt õpetajale. Osaliselt on materjale ka kooli arvutivõrgus olevas ühiskaustas, kust saavad õpetajad vaadata materjale, mis on sinna teised õpetajad üles riputanud. Enamasti on seal ainete ja teemade kaupa töölehed.
Materjalide üles riputamine pole aga minu koolis eriti aktiivne. Vähe on neid õpetajaid, kes tahaksid jagada enda ettevalmistatud materjale kolleegidega. Ei tea, kas on tegemist kadeduse, ajapuuduse või oskamatusega aga ühtne repositoorium puudub. Selleks, et õpetajad muutuksid aktiivsemateks ja oskaksid või tahaksid oma materjale jagada võiks toimuda koolisisesed õpetajalt õpetajale koolitused. Need, kes juba oskavad ja teavad kuidas materjale üles riputada võiksid olla aktiivsemad ning seda näidata ka teistele kolleegidele.
Kindlasti tundub, et materjalide ülesriputamine nõuab õpetajalt lisaaega, mistõttu jätab nii mõnigi selle tegemata. Kui neil oleks käes lihtsamad nipid, kuidas teha seda kiirelt ja juba töö käigus või kohe peale materjali valmis saamist, oleks kindlasti postitamist rohkem ja materjali kogum rikkalikum. Üheks motiveerivamaks osaks oma materjalide jagamisel võiks olla ka õpetaja aktiivsuse arvestamine, kas tema töö tasustamisel või õpetaja taseme määramisel, sest hetkel konkreetne motivatsioonipakett puudub.

Rubriigid: Digitaalne õppevara | 2 kommentaari

1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Järgmise kodutöö tegemiseks tutvusin artikliga Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology” Kearney, Schuck, Burden ja Aubusson (2012), kus artikli alguses mainitakse, et Mobiilne õppimine ( Mobile learning ) on suhteliselt uus nähtus ja teoreetiline alus on veel väljatöötamisel. Mobiilsel õppimisel on kolm keskset omadust: ehtsus, koostöö ja personaalsus, olles omavahel põimitud aeg-ruumi kontekstis. Seda kõike oli testitud ja arendatud läbi kahe mobiilse õppimise projekti, üks Austraalias ja teine Suurbritannias.

Nendest omadustest täpsemalt:

• Ehtsus- siin luuakse õppematerjalid ja tegevused nii, et töö oleks korraldatud vastavalt reaalses tööelus toimuvale, et tõsta õpitava ehtsuse taset ja sellega motiveerida õppijaid. Mobiilse õppimise osad sisaldavad “ülesande ja protsessi ehtsust”, kuna õppijad lahendavad ülesandeid, mis on seotud reaalse eluga.

• Koostöö- õppijad saavad luua koostööd teiste inimeste ja vahenditega mobiilseadmete abil. Siin luuakse õppijatele soodsad keskkonnad, et nad saaksid suhelda teiste kaasõpilastega, õpetajatega ning jagada omavahel informatsiooni.

• Personaalsus- õppijad ise saavad valida koha ( füüsilise või virtuaalse), tempo ja aja, kus õppida ja nautida õppe sisu vabadust. Õppe-eesmärke saavad õppijad ise endale valida ning samuti nende eakaaslased ( va mõned mängud)

Mobiilse õppimise põhiliseks ideeks on, et õppimise sisu oleks loodud õppijate endi poolt ja see peab toimuma erinevates kohtades ja erinevatel aegadel ja ei piirduks traditsioonilise õppimisega.

Teiseks tutvusin “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” dokumendiga. Antud haridusstrateegia paneb paika järgnevate aastate kõige olulisemad hariduseesmärgid, mille saavutamiseks on vaja pikemaajalist süstemaatilist tööd. Strateegia seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Selleni jõudmiseks on määratletud viis strateegilist eesmärki ning meetmed nende saavutamiseks. Eesmärgid puudutavad õppijatena nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid ja vanemaealisi ning nende saavutamiseks peavad panustama kõik: õppijad ise, tööandjad, lapsevanemad, koolid, ministeerium ja kogu ühiskond laiemalt. (https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 )

Suuremat tähelepanu pöörasin 4. osale- Digipööre elukestvas õppes- mille eesmärgiks on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. (https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf)

Vahetult enne haridusministriks saamist on Mailis Reps kommenteerinud, et Tiiger on surnud ja korjus söödud. Digimaailmaõpe on meil toppama jäänud, see on tõsine probeem. (Reps, M. Valitsuse Exceli tabelis on haridusvaldkonda hästi koheldud. Eesti Päevaleht, 21. november)
Jääme ootama, mis selles suunas konkreetsemalt ette võetakse.

Kuidas kasutan mobiiliseadmeid oma õppetöös?
• Olen kasutanud QR koode- õpilased joonistavad pildi valmis, nt teemaks mõistatused, ja pealkirjastavad töö QR koodi abil, samuti vastuse. . Vaataja saab oma nutitelefoniga ligipääsu töö pealkirjale ja vastusele.
• Nutitelefoni saab kasutada pildistamisel. Piltide esitlemisel on mitmeid erinevaid võimalusi- saab teha kollaaže ja/või neid töödelda erinevate äppidega ja hiljem välja printida.
• Abiks on nutitelefon tunnis informatsiooni otsimisel ja leidmisel.
• Lastele meeldib väga voltida ja siin tuleb appi mobiiliäpp How to make Origami.

Kasutatud allikad:

Kearney, M., Schuck, S., Burden, K., & Aubusson, P. (2012). Viewing mobile learning from a pedagogical perspective. Research in Learning Technology, 20, 7–17. http://doi.org/10.3402/rlt.v20i0/14406

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (pdf)

Rubriigid: Õpikeskkonnad ja -võrgustikud | Lisa kommentaar

Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Kolmas kodutöö…
Tutvusin S. Downes’i artikliga ( E- Learning 2.0), mis on kirjutatud juba 11 aastat tagasi 2005. aastal. Enne püüdsin endale selgeks teha, mis on Web 2.0?

Web 2.0 ühendab inimesi läbi info. Seal on kõik avatud diskussiooniks ja igaüks võib luua infot. Kasutajal on võimalus ise kujundada oma isiklik ruum, mille eesmärgiks on rohke kasutatavus. Web 2.0 on mõeldud neile , kes kasutavad internetti ja kes soovivad saada infot kätte väga erinevatel viisidel ja seda ise ka luua.
S. Downes peab Web 2.0’i mitte tehnoloogia revolutsiooniks vaid sotsiaalseks revolutsiooniks: Web 2.0 on suhtumine.

Oma artiklis väidab Downes, et veebi arengul on omad mõjud ka haridusele ja õppele, täpsemalt e-õppele. Tulenevalt Web 2.0 kontseptsioonist on hakatud ka e-õpet nimetama e-learning 2.0. E-õpe 2.0’i iseloomustab suurem autonoomsus, kommunikatsiooni märgatav roll õppeprotsessis ja aktiivne osalemine ning kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike loomine õppe-eesmärkidel. Õpetajad märkasid, et kui õpilased kasutasid klassis ja tundides blogisid, siis arutelud erinevate teemade vahel ei tekkinud ega toimunud mitte klassisiseselt vaid laienesid üle maailma. Edaspidi õpetajad julgustasidki õpilasi kasutama aktiivsemalt blogisid, sest ajaveeb on koht, kus õppija saab avaldada oma arvamust ning kirjeldada enda huvisid ning kaasõpilased saavad kommenteerida. Siit edasi tekiis juba elav arutelu. Neid keskkondi, kus saab avaldada arvamust, kutsutakse avatud keskkondadeks.

Vaadates hetkeolukorda, siis Downes oma artikliga ei eksinudki, sest õppimine ongi paljustki “kolinud” veebi. Me kogume, täiendame ja jagame infot- maailmaga.

Praktilise ülesande, skeemi oma personaalsest õpikeskkonnast, tegin ma draw.io keskkonnas.
Minu õpikeskkond

Kasutatud allikad:
Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968

Rubriigid: Õpikeskkonnad ja -võrgustikud | Lisa kommentaar

Õpihaldussüsteemid

Tutvusin ajaveebipostitusega Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning.
Artikkel annab ülevaate kuidas inimesed õpivad, millised on LMS-i ( Learning Management Systems) nõrgad küljed ja millised omadused peaksid edukal LMS-il olema. Leitakse, et LMS on vajalik, kuid see ei peaks olema vahendikeskne, sest LMS on ainult osa õppest. Õppetrotsess ise on mitmetahuline ja kaootiline ning seda nagu ühte teatud õpiülesannet hallata ei saa.
Artiklis tuuakse välja LMS-i nõrkused ja nende parendamise võimalused. Üheks nõrga küljeks nimetatakse LMS-i soovi teha palju ja korraga. Rõhutatakse, et mida rohkem funktsioone, seda ebavajalikumaks ta tavakasutaja jaoks muutub. Samuti on õppuril raske oma isiklikku huvi ja eesmärki esikohale seada, kui ta saab ainult etteantud funktsioonide vahel valida ning needki funktsioonid on pigem juhendajale ja organisatsioonile mõeldud. Samas pole mõeldud ka juhendaja vabadusele luua rikkalikku ja paindlikku õpikeskkonda, vaid toote arendajad on üsna selgelt määratlenud, kuidas juhendaja ja õppija, õppija ja õppija ning õppija ja sisu vaheline interaktsioon toimuma peaks.
Vahendite edukuse tagab artikli kohaselt esimese lihtsus (kasutajasõbralikkus) ja püüd kõike mitte ära teha – selleks ongi mõeldud erinevad integratsioonid. Teisena tuleks esikohale seada õppur. See suund, mida mööda õppija liigub, peab lähtuma tema eesmärkidest, huvidest ja vajadustest. Vahendid peaksidki võimaldada kontrollida nii seda õpitavat sisu kui ka seda viisi, milles õppimine aset leiab.
Leitakse, et õppimisel ei saa hoida suletud keskkonda, sest nö klassiväline õppimine toimub 75% juhtudest, kus näiteks tööl õpitakse puhkeruumis rohkem kui klassiruumis. Inimesed saavad teada, kuidas teha oma tööd jälgides teisi inimesi, küsides nõu kolleegilt, katse-eksitus meetodil ning lihtsalt koos tuttavate inimestega töötades.
Modulariseeritud lähenemine annavad juhendajale või õppijale (mitte administraatorile või organisatsioonile) kontrolli mitmekülgse õppimise üle. Rikkaliku õpikeskkonna loomiseks on vajalik valida ülesannete tegemiseks sobivad vahendid ning võimalus neid õppekeskkonda kiiresti lisada.

Ülesande teiseks pooleks oli katsetada ühte õpihaldussüsteemidest ja luua seal lihtne kursuse struktuur (kursuse kirjeldus, paar sündmust ajakavasse, mõned failid üles laadida ja lingid lisada, suhtlusvahendites paar teemat tekitada jne).

Esimeseks katsetuseks valisin Eliademy, sest tihedad kokkupuuted erinevate õpihaldussüsteemidega puuduvad ning antud süsteemi on võimalik kasutada eestikeelsena. Kuna töötan I-III kooliastmes, siis tundus eestikeelne õpihaldussüsteem katsetuseks just see õige.

Esimese asjana hakkas silma see, et eestikeelsest keskkonnast on asi kaugel ehk pool süsteemi on ikka inglisekeelsena. Ei aidanud ka seadetes korduv keele muutmine ja salvestamine.
Sisselogimiseks saab kasutada erinevaid võimalusi, Facebook`i, LinkedIn`i, Google’I , Microsoft’i või e-posti, mis on väga positiivne ( ei pea uusi paroole meelde jätma).

Kursuse loomine Eliademy’s on väga lihtne ja luua saab erinevaid ülesandeid, mille alla lisada ka faile. Ülesannet saab postitada võimalusega, millal ülesanne avaneb ja perioodi, kuniks ülesanne on üleval. Samuti saab fikseerida, kas lubada hilisematel vastajatel oma vastust postitada.
Kursustele saab liitujaid kutsuda emaili teel. Igale kursuse lõpetajale saab välja printida kursusel osalemise tunnistuse.

Vajab veel harjumist ja harjutamist. Kogemused tulevad läbi praktilise tegevuse.

Rubriigid: Õpikeskkonnad ja -võrgustikud | Lisa kommentaar